RÜHMATÖÖ PÕHIMÕTTED
Miks rühmatööd teha?
Miks rühmatööd teha?
- saab esitada ja omandada uut infot
- sotsiaalsete oskuste arendamine
- erinevuste väljatoomine (hoiakud, seisukohad jne) ja nende paigutamine oma maailmapilti
- saadakse/otsitakse uusi ideid ning lahendusi probleemidele
- õpitut rakendatakse
- harjutatakse erialast keelekasutust
RÜHMATÖÖ ETAPID
"10 ASJA", SELE, LOO JA MÄNGU KASUTAMINE FÜÜSIKA TUNNIS
1. "10 ASJA"
Tunnile häälestamiseks ning oma varasemate teadmiste süstematiseerimiseks ja kasutamiseks on hea kasutada "10 asja" meetodit. Aine "Füüsika õppemeetodid" raames mõtlesime näiteks kümnele asjale, mis on meile igapäevaselt vajalikud (riided, kamm, auto, voodi, toit jne). Kui kõigil olid need 10 asja sedelitele kirjutatud, pidime me mõtlema, milliseid asju nendest saaksime kosmosesse kaasa võtta (suuruse, kasulikkuse jms poolest). Asjad tuli grupeerida.
Sellele järgnes arutelu paaris, et võrrelda üksteise valitud asju ja hinnata, kas kaaslane on õigesti rühmitanud kaasa võetavad asjad ja need asjad, mida kaasa ei saa võtta. Arutelu tekitas küsimus "miks ei saa kaasa võtta neid, mida ei saa (või pole mõistlik)?".
Järgnes arutelu kogu rühmaga ning õppejõud andis tagasisidet kahtlust tekitanud asjade kohta (nt: pastakas). Püüdsime oma valikuid füüsikaliselt põhjendada.
Kokkuvõttes oli see väga hea ülesanne, et õpilane saaks suhestuda (oma asjadele mõtlemine), tundi vaheldust tuua ning korrata omandatud teadmisi (sh mõelda erinevate teemade üle, nt gravitatsioon ja rõhk).
2. SELED
Sele võib olla skeem, diagramm, joonis, graafik jne. Nende koostamine (õpetaja ei anna ette) aitab õpilasel teemasse pühenduda ning seda päriselt mõista (ei "kallata" teadmisi pähe).
Selede kasutamisvõimalused on väga laiad. Neid võib kasutada analüüsimisel, võrdlemisel, seoste näitlikustamisel, rühmitamisel jne.
Näited seledest on järgmised:
a) T-tabel
Milleks Venni diagramm?
Aitab mõtestada erinevate mõistete/nähtuste erinevusi ja sarnasusi. Saab leida omadused, mis on omased vaid ühele (nt: teepikkusele), sarnasuse kahe erineva mõiste (nt: teepikkus ja trajektoor) ning kõigi kolme (teepikkus, trajektoor ja nihe) vahel.
c) Kalaluu
Kalaluu ülesanne põhineb seminaris esitatud küsimusel ja aitab välja tuua seost põhjuse ja tagajärje vahel. Miks kaob vahepeal elekter?
Õpilane peab esimese viie põhjuse ja tagajärje puhul kirjutama oma vastuse tühja kohta (vahel kalaluule põhjuse kohale ja esimese, kolmanda ning neljanda põhjuse puhul tagajärje kasti tagajärje). Kuuenda võimaliku põhjuse peab õpilane ise välja mõtlema ning märkima ära ka selle tagajärje.
See on hea moodus mõista põhjus-tagajärje seost. Siiski leian, et kalaluu pole parim esitusviis. Samas on see visuaalselt lõbus ja õpilastele ilmselt meeldivam kui tabel või ringid.
3. LUGU
Loo kasutamine füüsika tunnis on hea, et õpilasi panna mõtlema reaalses elus esilekerkivate probleemide üle. Samuti võiks see näidata seda, et otstarbekam ja väiksema ajakuluga on probleemi läbimõtlemine, arvutuste tegemine vm, mis on vajalik konkreetse ülesande lahendamiseks. Seminaris käsitletud õhupallide lugu on näide sellest, et hea on arvestada vajalik õhupallide kogus enne (saab teada, kui palju õhupalle on vaja (ei pea pidevalt poodi ja tagasi jooksma) ja saab hinnata kulukust).
Lugu võib olla ükskõik, millest. Näiteks võib tuua ka ruumi lõhnastamise (kui palju vaja ning mis "tapab" lõhna). Siin saaks arvestada näiteks soojusliikumist.
4. MÄNG
Mäng elavdab õpilasi alati, kui see on hästi läbimõeldud. Õpetaja peaks keskenduma sellele, et mängul oleks eesmärk ning see toetaks õpiväljundite saavutamist. Äraarvamine on õpilaste seas populaarne ning sageli on see võimalus abiks erinevate seoste taipamisel. Kui me palume näiteks kirjeldada gravitatsiooni, tekib paljudel sellega raskusi. Samas kui sa pead vastama küsimustele, mis esitatakse, saad sa aru, mis on sellega seotud ja mis mitte.
Ma usun, et kasutada võiks ka sõnamängu (ketti). Nt: esimene õpilane ütleb ühe füüsikalise nähtuse, teine sellega seotud suuruse või mõõtühiku, kolmas omakorda sellega seotud nähtuse jne. Nt. mass → kilogramm → jõud → njuuton jne.
Lisaküsimused uurimiseks/mõtlemiseks:
1. Miks kõrgmägedes ei saa tavapäraselt süüa teha?
2. Miks pastakas ei tööta kosmoses?
3. Mis on keemiline harilik pliiats?
4. Mis on grafeen? Miks see vajalik on?
Kasutatud materjalid:
Karm, M. (2013). Õppemeetodite süsteem. Õppemeetodid kõrgkoolis. Kasutatud 28.02.2018
https://ec.europa.eu/epale/sites/epale/files/oppemeetodid.pdf
Ettevalmistus (1) ➡ rühmade moodustamine (2) ➡ tegevuse suunamine (3)➡ tulemuste esitlemine (4) ➡ rühmatööle järgneva töö suunamine (5)
1 - materjalid, ülesande püstitus, tööprotsessi kavand, ülesannete jaotud rühmas
2 - mitu liiget?, homogeenne/heterogeenne?, rühmade moodustamise põhimõte
3 - juhendamine, ülesande täpsustamine, rollide jagamine/muutmine, juhised ja tagasiside, aeg!
4 - tagasiside, üldistamine, kokkuvõtted
5 - analüüs vm tegevus rühmatöö tulemuste põhjal
Rühmatöö õnnestub, kui on:
a) põimitud individuaalne ja rühmatöö;
b) kindlad eesmärgid ja õpiväljundid;
c) kindlad reeglid, millest on kõiki teavitatud;
d) ülesandel selge struktuur ja vaheetapid.
Kasutatud materjal:
Ganina, S. Rühmatöö põhimõtted. Füüsika õppemeetodid (2012). TÜ Moodle
Ganina, S. Rühmatöö põhimõtted. Füüsika õppemeetodid (2012). TÜ Moodle
"10 ASJA", SELE, LOO JA MÄNGU KASUTAMINE FÜÜSIKA TUNNIS
1. "10 ASJA"
Tunnile häälestamiseks ning oma varasemate teadmiste süstematiseerimiseks ja kasutamiseks on hea kasutada "10 asja" meetodit. Aine "Füüsika õppemeetodid" raames mõtlesime näiteks kümnele asjale, mis on meile igapäevaselt vajalikud (riided, kamm, auto, voodi, toit jne). Kui kõigil olid need 10 asja sedelitele kirjutatud, pidime me mõtlema, milliseid asju nendest saaksime kosmosesse kaasa võtta (suuruse, kasulikkuse jms poolest). Asjad tuli grupeerida.
Sellele järgnes arutelu paaris, et võrrelda üksteise valitud asju ja hinnata, kas kaaslane on õigesti rühmitanud kaasa võetavad asjad ja need asjad, mida kaasa ei saa võtta. Arutelu tekitas küsimus "miks ei saa kaasa võtta neid, mida ei saa (või pole mõistlik)?".
Järgnes arutelu kogu rühmaga ning õppejõud andis tagasisidet kahtlust tekitanud asjade kohta (nt: pastakas). Püüdsime oma valikuid füüsikaliselt põhjendada.
Kokkuvõttes oli see väga hea ülesanne, et õpilane saaks suhestuda (oma asjadele mõtlemine), tundi vaheldust tuua ning korrata omandatud teadmisi (sh mõelda erinevate teemade üle, nt gravitatsioon ja rõhk).
2. SELED
Sele võib olla skeem, diagramm, joonis, graafik jne. Nende koostamine (õpetaja ei anna ette) aitab õpilasel teemasse pühenduda ning seda päriselt mõista (ei "kallata" teadmisi pähe).
Selede kasutamisvõimalused on väga laiad. Neid võib kasutada analüüsimisel, võrdlemisel, seoste näitlikustamisel, rühmitamisel jne.
Näited seledest on järgmised:
- mõttekaart;
- mõistekaart;
- arutluskaart;
- T-tabel;
- Venni diagramm;
- tsükliline diagramm;
- võrdlusskeem;
- kalaluu (põhjuse ja tagajärje seosed);
- põhjuse ja tagajärje seoste esiletoomiseks mingi muu visuaalne lahendus (Karm, 2013).
a) T-tabel
b) Venni diagramm
Milleks Venni diagramm?
Aitab mõtestada erinevate mõistete/nähtuste erinevusi ja sarnasusi. Saab leida omadused, mis on omased vaid ühele (nt: teepikkusele), sarnasuse kahe erineva mõiste (nt: teepikkus ja trajektoor) ning kõigi kolme (teepikkus, trajektoor ja nihe) vahel.
c) Kalaluu
Õpilane peab esimese viie põhjuse ja tagajärje puhul kirjutama oma vastuse tühja kohta (vahel kalaluule põhjuse kohale ja esimese, kolmanda ning neljanda põhjuse puhul tagajärje kasti tagajärje). Kuuenda võimaliku põhjuse peab õpilane ise välja mõtlema ning märkima ära ka selle tagajärje.
See on hea moodus mõista põhjus-tagajärje seost. Siiski leian, et kalaluu pole parim esitusviis. Samas on see visuaalselt lõbus ja õpilastele ilmselt meeldivam kui tabel või ringid.
3. LUGU
Loo kasutamine füüsika tunnis on hea, et õpilasi panna mõtlema reaalses elus esilekerkivate probleemide üle. Samuti võiks see näidata seda, et otstarbekam ja väiksema ajakuluga on probleemi läbimõtlemine, arvutuste tegemine vm, mis on vajalik konkreetse ülesande lahendamiseks. Seminaris käsitletud õhupallide lugu on näide sellest, et hea on arvestada vajalik õhupallide kogus enne (saab teada, kui palju õhupalle on vaja (ei pea pidevalt poodi ja tagasi jooksma) ja saab hinnata kulukust).
Lugu võib olla ükskõik, millest. Näiteks võib tuua ka ruumi lõhnastamise (kui palju vaja ning mis "tapab" lõhna). Siin saaks arvestada näiteks soojusliikumist.
4. MÄNG
Mäng elavdab õpilasi alati, kui see on hästi läbimõeldud. Õpetaja peaks keskenduma sellele, et mängul oleks eesmärk ning see toetaks õpiväljundite saavutamist. Äraarvamine on õpilaste seas populaarne ning sageli on see võimalus abiks erinevate seoste taipamisel. Kui me palume näiteks kirjeldada gravitatsiooni, tekib paljudel sellega raskusi. Samas kui sa pead vastama küsimustele, mis esitatakse, saad sa aru, mis on sellega seotud ja mis mitte.
Ma usun, et kasutada võiks ka sõnamängu (ketti). Nt: esimene õpilane ütleb ühe füüsikalise nähtuse, teine sellega seotud suuruse või mõõtühiku, kolmas omakorda sellega seotud nähtuse jne. Nt. mass → kilogramm → jõud → njuuton jne.
Lisaküsimused uurimiseks/mõtlemiseks:
1. Miks kõrgmägedes ei saa tavapäraselt süüa teha?
2. Miks pastakas ei tööta kosmoses?
3. Mis on keemiline harilik pliiats?
4. Mis on grafeen? Miks see vajalik on?
Kasutatud materjalid:
Karm, M. (2013). Õppemeetodite süsteem. Õppemeetodid kõrgkoolis. Kasutatud 28.02.2018
https://ec.europa.eu/epale/sites/epale/files/oppemeetodid.pdf
Väga hea, Diandra! Üsna täpselt kirjeldad selle, mis oleme seminaris teinud ja mis on oluline, see kõik on sul väga hästi struktureeritud ja visualiseeritud. Ma tõesti arvan, et see mapp võiks sul pärast abiks olla :)
VastaKustutaMinu lemmik osa on refleksioon, sest sealt loen välja mis sulle, kui õppijale sobib, mida võiks veel teha ja kuidas sa ennast tundsid.
Jätka samas vaimus!