Etteantud traditsioonilise ülesande põhjal viie eri tüübi ülesande koostamine:
Traditsiooniline ülesanne: Keha liigub 60 s kiirusega 100 km/h. Millist vahemaad läbib keha selle aja jooksul?1. Antud on tabel erinevate liikumiste kohta. Hinda ARVUTAMATA, milline/millised rida/read on vastava sõiduki või inimese kohta õige/õiged. Esita oma mõttekäik vähemalt viie lausega. Muuda ebareaalsetes ridades vajalikke ühikuid nii, et nii rida oleks õige kui ka vastavad suurused oleks kooskõlas reaalsusega. (10 punkti)
Mopeed
|
0,9 km
|
12 s
|
45 km/h
|
Buss
|
90 km
|
1,2 h
|
60 km/h
|
Jalakäija
|
11 000 m
|
5 h
|
7 km/h
|
Mootorratas
|
1670 m
|
30 s
|
100 km/h
|
Auto
|
1, 67 km
|
60 s
|
100 km/h
|
Liiguvad ühtlase kiirusega peatusteta (v.a. bussil
bussijaamad)
2. Miks välk tabab graafikul just neid punkte? Millist järgist punkti välk tabaks? Arvesta sellega, et vertikaalteljel on kujutatud teepikkus (märgi, millistes ühikutes) ja horisontaalteljel aeg (s). Tegemist on auto liikumisega. (4 punkti)
Lisaülesanne:
Kas sellise kiirusega võib auto liikuda (seaduse järgi) linnas, maanteel või ei või üldse?
3. Õpetaja hakkab Teie tundi hilinema. Ta elab 11 km kaugusel koolist. Soov õigeks ajaks jõuda paneb ta mõtlema sellele, mis juhtuks, kui ta sõidaks 10 km/h kiiremini, kui lubatud piirkiirus. Siiski otsustab, et ta on korralik kodanik ning sõidab lubatud piirkiirusega. Õpetaja pargib kooli ette täpselt tunni algamise ajal. Kuna kõndimine klassiruumi võtab aega, hilineb ta natukene. Kui õpetaja oleks sõitnud 10 km/h kiiremini, kas ta oleks jõudnud õigeks ajaks? Kui ei, siis kui kiiresti oleks ta pidanud sõitma, et täpselt tunni alguseks jõuda? (4 punkti)
4. Jooni alla kõik andmed, mida on vaja järgmise ülesande lahendamiseks. Auto läbib tunnis 100 km. Millise vahemaa läbib ta väiksemate ajaühikute jooksul? Mille jaoks on meil teisi andmeid vaja? (4 punkti)
a) kütus: bensiin
b) suurim kiirus: 177 km/h
c) täismass: 1650 kg
d) mootori võimsus: 66 kW
e) kerevärvus: tumeroheline
f) pikkus: 4488 mm
g) mootori töömaht: 1984 cm3
h) t = 86 400 s
i) s = 12 km
j) laius: 1695 mm
5. Auto sõitis tunnis 100 km. Ta märkas, et auto uksest puhul külma ja tahtis peatuse teha, et uks korralikult kinni panna. Tema taga oli palju autosid ja seetõttu ta ei pidurdanud esimeses bussipeatuses, kuid tuul muutus järjest kõledamaks. Leiame, kas ta jõudis minutiga teise bussipeatuse juurde, mis asus 1,8 km kaugusel.
Lahendus:
v = t/s
t = 100/1,8= 55,5 s
Vastus: Jah, ta jõuab minutiga teise bussipeatusesse.
Küsimus: Kas antud lahendus on õige? Kuidas sa sellele tulemusele jõudsid? Milliseid tüüpilisi vigu on ületatud/tehtud ja kas vormistus on korrektne? Kui lahendus pole õige või sa arvad, et ülesannet oleks mõistlik teisiti lahendada, esita palun oma lahendus. (10 punkti)
REFLEKTSIOON
Esimese ülesandetüübi valisin, kuna tabeli abil arvutamata reaalsuse hindamine näitabki kõige tõenäolisemalt seda, kui palju üldse teemat mõistetakse. Samuti aitab see võrrelda erinevaid ühikuid ning kinnistada arusaama, kui kiiresti mingid konkreetsed kehad liiguvad.
Teise ülesande valisin, et kinnistada graafikult lugemise oskust ning arendada hüpoteetilist mõtlemist (kus oleks kolmas nool?). Õpilased, kes soovivad, võivad ka ise graafiku joonistada, et saada teada kolmanda noole asukoht. Samuti peaks see aitama kaasa ajaühikutes orienteerimisele (60 s on 1 min ja 120 s on 2 min jne).
Kolmas ülesanne on nii füüsikateadmiste kinnitamiseks, matemaatikaoskuse arendamiseks kui ka väärtuste ja vastutustunde arendamiseks. Klassis arutaksime seda ka, et auto kiirus pole kohe startides 100 km/h ning ka parkides mitte. Tahaksin neile rääkida ka liiklusest - väike kiiruseületus ei säästa eriti aega, kuid on äärmiselt ohtlik.
Neljanda ülesandega tahan ma õpilastele näidata, et alati pole meeletult palju andmeid vaja ning kui mõista, mis on ajaühik, saab selle ülesande kohe teksti põhjal lahendada. Samuti saavad kaasa rääkida autohuvilised seoses teiste andmete kasutamisega (nt: autoostul). Arvan, et õpilased peaksid vahel saama oma hobidest ka rääkida ning kui see ühtib tunniteemaga, on seda eriti lihtne korraldada.
Viies ülesanne annab õpilastele võimaluse nö õpetaja kohal olla ning otsida, kas on tüüpilisi vigu või on neid ületatud. Rollivahetus on ju elavdav. Nad saavad mõelda ka vormistuse korrektsusele - millistest osadest peaks koosnema üks hea lahendus? Seejärel saavad nad ülesande ise lahendada. Ehk annab see ka mingeid elulisi teadmisi...
Minu lemmikülesanne on neljas, kuna selle lahendamise kiirus näitab, kes on asjast aru saanud. Pole meil ju midagi muud vaja, kui ülesande teksti. Siiski olen pidevalt näinud, et selliste ülesannete puhul, kus lisaandmeid vaja pole, arvatakse, et on. Eriti kurb lugu on see, kui kriipsutatakse alla ka värv :(
Lisaülesanne:
Kas sellise kiirusega võib auto liikuda (seaduse järgi) linnas, maanteel või ei või üldse?
3. Õpetaja hakkab Teie tundi hilinema. Ta elab 11 km kaugusel koolist. Soov õigeks ajaks jõuda paneb ta mõtlema sellele, mis juhtuks, kui ta sõidaks 10 km/h kiiremini, kui lubatud piirkiirus. Siiski otsustab, et ta on korralik kodanik ning sõidab lubatud piirkiirusega. Õpetaja pargib kooli ette täpselt tunni algamise ajal. Kuna kõndimine klassiruumi võtab aega, hilineb ta natukene. Kui õpetaja oleks sõitnud 10 km/h kiiremini, kas ta oleks jõudnud õigeks ajaks? Kui ei, siis kui kiiresti oleks ta pidanud sõitma, et täpselt tunni alguseks jõuda? (4 punkti)
4. Jooni alla kõik andmed, mida on vaja järgmise ülesande lahendamiseks. Auto läbib tunnis 100 km. Millise vahemaa läbib ta väiksemate ajaühikute jooksul? Mille jaoks on meil teisi andmeid vaja? (4 punkti)
a) kütus: bensiin
b) suurim kiirus: 177 km/h
c) täismass: 1650 kg
d) mootori võimsus: 66 kW
e) kerevärvus: tumeroheline
f) pikkus: 4488 mm
g) mootori töömaht: 1984 cm3
h) t = 86 400 s
i) s = 12 km
j) laius: 1695 mm
5. Auto sõitis tunnis 100 km. Ta märkas, et auto uksest puhul külma ja tahtis peatuse teha, et uks korralikult kinni panna. Tema taga oli palju autosid ja seetõttu ta ei pidurdanud esimeses bussipeatuses, kuid tuul muutus järjest kõledamaks. Leiame, kas ta jõudis minutiga teise bussipeatuse juurde, mis asus 1,8 km kaugusel.
Lahendus:
v = t/s
t = 100/1,8= 55,5 s
Vastus: Jah, ta jõuab minutiga teise bussipeatusesse.
Küsimus: Kas antud lahendus on õige? Kuidas sa sellele tulemusele jõudsid? Milliseid tüüpilisi vigu on ületatud/tehtud ja kas vormistus on korrektne? Kui lahendus pole õige või sa arvad, et ülesannet oleks mõistlik teisiti lahendada, esita palun oma lahendus. (10 punkti)
REFLEKTSIOON
Esimese ülesandetüübi valisin, kuna tabeli abil arvutamata reaalsuse hindamine näitabki kõige tõenäolisemalt seda, kui palju üldse teemat mõistetakse. Samuti aitab see võrrelda erinevaid ühikuid ning kinnistada arusaama, kui kiiresti mingid konkreetsed kehad liiguvad.
Teise ülesande valisin, et kinnistada graafikult lugemise oskust ning arendada hüpoteetilist mõtlemist (kus oleks kolmas nool?). Õpilased, kes soovivad, võivad ka ise graafiku joonistada, et saada teada kolmanda noole asukoht. Samuti peaks see aitama kaasa ajaühikutes orienteerimisele (60 s on 1 min ja 120 s on 2 min jne).
Kolmas ülesanne on nii füüsikateadmiste kinnitamiseks, matemaatikaoskuse arendamiseks kui ka väärtuste ja vastutustunde arendamiseks. Klassis arutaksime seda ka, et auto kiirus pole kohe startides 100 km/h ning ka parkides mitte. Tahaksin neile rääkida ka liiklusest - väike kiiruseületus ei säästa eriti aega, kuid on äärmiselt ohtlik.
Neljanda ülesandega tahan ma õpilastele näidata, et alati pole meeletult palju andmeid vaja ning kui mõista, mis on ajaühik, saab selle ülesande kohe teksti põhjal lahendada. Samuti saavad kaasa rääkida autohuvilised seoses teiste andmete kasutamisega (nt: autoostul). Arvan, et õpilased peaksid vahel saama oma hobidest ka rääkida ning kui see ühtib tunniteemaga, on seda eriti lihtne korraldada.
Viies ülesanne annab õpilastele võimaluse nö õpetaja kohal olla ning otsida, kas on tüüpilisi vigu või on neid ületatud. Rollivahetus on ju elavdav. Nad saavad mõelda ka vormistuse korrektsusele - millistest osadest peaks koosnema üks hea lahendus? Seejärel saavad nad ülesande ise lahendada. Ehk annab see ka mingeid elulisi teadmisi...
Minu lemmikülesanne on neljas, kuna selle lahendamise kiirus näitab, kes on asjast aru saanud. Pole meil ju midagi muud vaja, kui ülesande teksti. Siiski olen pidevalt näinud, et selliste ülesannete puhul, kus lisaandmeid vaja pole, arvatakse, et on. Eriti kurb lugu on see, kui kriipsutatakse alla ka värv :(
Lahendusi ei tahaks ma siia panna, kuna kavatsen hakata seda kasutama õppematerjalina.
VastaKustuta